Lugu ilmus Pere ja Kodu veebiväljaandes 20.märtsil 2025.
„Ära jäta leinas last üksi! Lein on midagi, mis jääb meiega, kuid saame õppida sellega elama,“ teab nüüdseks leinanõustajana töötav Anne-Liis.
Anne-Liis Kanevi (28) teekond leinanõustajaks saamisel algas 2006. aastal, kui tema isa tegi suitsiidi. „Olin saamas üheksa-aastaseks ja nädal enne minu sünnipäeva otsustas isa minna vabasurma,“ meenutab ta väga valusat hetke.
Tüdruk ise algul ei teadnud, et isa tegi enesetapu. Sellest sai ta teada paar päeva enne matuseid. „Meil oli avatud kirstu matus ja mul oleks tekkinud muidu küsimusi, sest vigastusjäljed kaelal olid näha,“ meenutab Anne-Liis. „Arusaamine, mis see enesetapp üldse on, tuli mul kõvasti hiljem, teismeeas.“
Koolis oli Anne-Liisil toona väga raske. Klassikaaslased ja õpetajad tundsid talle kaasa, kuid ei osanud isa kaotanud tüdrukuga suhelda. Õnneks ei jäänud tüdruk üksi. Lastekaitse pakkus perele võimalust, et Anne-Liis võiks osaleda laste leinalaagris, mida tollal korraldati kolm korda aastas. „Sain sealt väga palju tuge ja abi,“ meenutab ta. „Kui ma enne polnud valmis tunnistama, et isa tegi suitsiidi, siis seal õppisin sellest turvaliselt rääkima.“ Laager andis talle mõistmise, et ta pole oma leinas üksi. Sealsed töötajad aitasid tal mõtestada läbielatut ning selgitasid turvaliselt ka kõige keerulisemaid teemasid.
Tahtsin ka ise leinas lapsi toetada
„Sain leinalaagrist väga palju abi. Kui ma enne polnud valmis tunnistama, et isa tegi suitsiidi, siis seal õppisin sellest turvaliselt rääkima.“
Kui 2023. aastal alustas väljaõppeprogramm „Surmale avatud elu“, mis koolitab leinas inimeste toetajaid, sai Anne-Liis kohe aru, et see on tema tee. Kõik programmis osalejad ongi leinalaagri vilistlased, kellele see teema on südamelähedane. „Programmi mõte seisneb selles, et koolitada välja järelkasv, kes toetaks leinas lapsi ja peresid. Väljaõppes oleme me kõik erineva taustaga inimesed, kes oma kogemustele tuginedes suudavad mõista ja toetada lapsi,“ ütleb Anne-Liis.
Naine ise on alati armastanud lastega tegelda. „Olen olnud lastehoius õpetaja ja hoidja. Kui sain kutse väljaõppeprogrammiga liituda, polnud mul üldse vaja mõelda.“ Laagrist saadud toetus aitas tal mitte ainult ise edasi liikuda, vaid anda ka omalt poolt midagi leinas lastele tagasi.
Leinatoetuslaagreid on tehtud Eestis juba 30 aastat, kuid süsteem on tänaseks muutunud. Enne laagrit toimuvad nüüd individuaal- ja grupinõustamised, et lapsed saaksid paremini kohaneda. Laager on suunatud 10–18aastastele, noorematele oleks see liiga pikk. „Laager kestab seitse päeva ja on muidu nagu iga teinegi laager: seal mängime, spordime, teeme loovaid tegevusi ja veedame vahvalt aega,“ seletab Anne-Liis.
„Erinevus seisneb selles, et osalejad on jaotatud vastavalt vanusele rühmadesse ja kohtuvad iga päev 1-2tunniseks grupitööks. Nii toetusgruppe kui ka laagri ühistegevusi viib läbi spetsiaalse koolituse saanud meeskond, kellest enamikul on väga pikaajaline kriisi-, leina- ja traumatöö kogemus. Nii saavad laagrilapsed igapäevast toetust ja mõistmist nii grupijuhtidelt kui ka eakaaslastelt, kel seljataga samuti raske kogemus.“
Leinanõustamine ja -laagrid on peredele tasuta
Leinatoetuslaager ja nõustamine on peredele tasuta, kuid teadlikkus nende võimaluste kohta on veel väike. „Meieni jõuavad lapsed koolide ja spetsialistide kaudu, kuid soovime, et rohkem peresid teaks meie tegevusest,“ räägib Anne-Liis. Lisainfot leinalaagrite ja lapse toetamise kohta leiab siit.
Konverentsil „Surmale avatud elu“ jagavad leinanõustajaks õppijad aga oma kogemuslugusid. Iga loo järel toimub töötuba, kus antakse juhiseid laste ja noortega töötavatele spetsialistidele, õpetajatele ja lastekaitsespetsialistidele, aga ka peredele, et nad oskaks leinas lapsi toetada. „Laps vajab võimalust oma tunded läbi elada. Laused stiilis „ära nuta, läheb üle“ ei toimi. Lase tal tunda kõiki tundeid ja elada need turvaliselt läbi. See on väga oluline,“ ütleb Anne-Liis. Lein ei kao, see lainetab aastate jooksul, kuid toetava tugivõrgustikuga on võimalik sellega toime tulla.
Aitan Eestit MTÜ toetus programmile
Aitan Eestit MTÜ on üks abistajatest, kes on õla alla pannud Laste ja Noorte Kriisiprogrammile, et toetada leinas olevaid lapsi. MTÜ juhatuse liige Janar Saviir rõhutab, et laps ei tohiks leinas jääda üksi. „MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm on südamest vajalik algatus, mis pakub leinas lastele tuge ja turvalist keskkonda. Leinaprotsess võib olla pikk ja keeruline ning ilma õigete tugistruktuurideta võib laps tunda end eraldatuna. Me usume, et sellised programmid aitavad leevendada kaotuse valu ja annavad noortele võimaluse kasvada hoolivas ja mõistvas keskkonnas.“
Ta lisab, et lapsed hindavad eriti võimalust kohtuda teiste sarnases olukorras olevate lastega. „Oluline on mõista, et nad ei ole üksi – on palju teisi lapsi, kes on samuti kaotanud oma lähedase ja tunnevad samasugust kurbust. Just see teadmine annab neile jõudu ja tuge leinaga toime tulla.“
