Kuid üha rohkem tunnevad end ülekoormatuna ka õpetajad. „Koolipsühholoogide nõuandeliinile helistavad õpetajad sageli ka iseenda pärast. Märksõnad, mis meie vestlustest ilmnevad, on läbipõlemine, stress, töökius, probleemid kollektiivis. Kõik see on kahjuks liiga tavaline,“ nendib Maikalu.
Ta lisab, et õpetajate vaimne heaolu mõjutab otseselt kogu koolikeskkonda. Kui õpetaja on väsinud või emotsionaalselt kurnatud, pole tal ressursse märgata õpilaste muresid või neile toeks olla.
Tasuta infotelefon 1226 kui tugi igale koolipere liikmele
Et pakkuda kiiret ja professionaalset tuge kõikidele, kelle töö või elu on seotud laste ja noortega, lõi Eesti Koolipsühholoogide Ühing Haridusministeeriumi toetusel 2021. aastal tasuta tugitelefoni 1226, mis vastab tööpäeviti kell 16.00–20.00. Sinna võivad pöörduda õpilased, lapsevanemad, õpetajad, lasteaednikud, huvikoolide juhendajad, treenerid ja teised lastega töötavad spetsialistid.
„Helistamiseks ei pea olema suur kriis. Iga mure on oluline. Sageli aitab juba see, kui keegi kuulab ja mõistab,“ ütleb Karmen. Liinil töötavad ainult kutsetunnistusega koolipsühholoogid, kes oskavad nõustada nii laste kui täiskasvanute vaimse tervise küsimustes.
Koolipsühholoogid töötavad missioonitundega
Seaduse järgi peaks igas koolis olema koolipsühholoog, ent täna on vaid veidi enam kui pooltes koolides on psühholoog olemas – Eesti koolides töötab alla 300 koolipsühholoogi.
„Sageli pakutakse koolipsühholoogile õpetaja miinimumpalka ja nii võibki jääda kooli psühholoog leidmata. Samas need koolid, kes on valmis psühholoogile kõrgemat töötasu maksma, endale töötaja ka leiavad, sest tegelikult on kool suurepärane töökoht, kus saab oma psühholoogiaharidust väga laia spektriga rakendada,“ märgib Maikalu. Töö iseenesest ongi ülimalt mitmekesine. Psühholoog töötab nii laste, täiskasvanute kui terve organisatsiooniga, tegeleb nii individuaalnõustamise, grupinõustamise kui süsteemsete probleemide lahendamisega. “Koolipsühholoogi laual on palju erinevaid teemasid – seal on haridusteemad, õppimis- ja arengupsühholoogia, vaimse tervise erinevad aspektid, sotsiaal- ja perepsühholoogia probleemid, organisatsiooni areng ja palju muudki veel – see on põnev ja äärmiselt arendav,” räägib Karmen.
Jagatud mure on pool muret
Koolipsühholoogide Ühingu juht usub, et vaimse tervise toeks tuleb luua keskkond, kus mured pole häbiasi ning abi küsimine on normaalne osa elust. Ta toob esile, kuidas suhtumine on aastatega muutunud. Kui varem kardeti koolipsühholoogi juurde minna, siis täna soovitavad noored juba seda üksteisele. „Paljud tulevad, sest sõber on eelnevalt käinud ja öelnud, et mine sina ka. Laste teadlikkus on varasemaga võrreldes palju tõusnud. Üks kolmanda klassi õpilane tuli jutuga, et tal on tõenäoliselt ATH ja ta nägi seda TikTokist ja seal soovitati psühholoogi juurde minna.“
Kuid vahel on lapse ja vanema vahel sügav side katkenud. „Kui laps ütleb, et sinuga on hea rääkida, sa ei hakka kohe õiendama, aga ära mu emale räägi, siis koolipsühholoog ei ole seal vanema aseaine, vaid me oleme vahendajad ja abistajad. Sageli ütlen: las ma räägin ise su emale või aitan sul rääkida, nii et ta saab aru ega hakka kohe pahandama. Ja lapsed nõustuvad. Nad tegelikult igatsevad kontakti oma vanematega ja see, kui koolipsühholoogi kabinetis vanem ja laps jälle ühise keele leiavad, on väga liigutav.“
Tugiliin sai jätkuda tänu heale koostööle
Mõne aja eest ähvardas koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 tegevus rahastuse puudumise tõttu katkeda. Olukorras, kus murede hulk aina kasvab ja vajadus vaimse toe järele suureneb, ei olnud see mõeldav. Just siis tulid appi mitmed eraisikud ja ettevõtjad, teiste hulgas kodanikuühendus Aitan Eestit MTÜ, kes otsustas samuti liini jätkumisse panustada.
MTÜ esindaja Janar Saviir sõnab, et me räägime juba mõnda aega vaimsest kriisist kui uuest pandeemiast. „See ei ole liialdus, sest vaimse tervise probleemid mõjutavad tuhandeid peresid. Laste ja noorte, aga ka õpetajate ning vanemate toetamine peab olema ühiskondlik prioriteet. Kui inimene saab tuge õigel hetkel, võib see muuta tervet elu.“
„Oleme südamest tänulikud Aitan Eestit MTÜ-le ja kõikidele teistele annetajatele. Nende toetus tuli kõige kriitilisemal hetkel ja võimaldas meil jätkata tööd, mis päriselt muudab elusid. Iga kõne sellelt liinilt võib olla kellegi jaoks pöördepunkt,“ lisab Maikalu.
Kui vajad tuge – helista 1226
Tasuta koolipsühholoogide nõuandeliin E–R kell 16.00–20.00
- Vastavad kutsetunnistusega koolipsühholoogid
- Oodatud on: õpilased, tudengid, lapsevanemad, õpetajad, treenerid, huvikoolide töötajad ja teised lastega töötavad spetsialistid
Lapse, noore või vanema jaoks:
– Kui laps on tavapärasest rohkem endasse tõmbunud või ülemäära ärrituv
– Kui tekivad ootamatud õppimis- või käitumisraskused
– Kui laps väldib kooli, muutub apaatseks või kaob motivatsioon
– Kui laps vigastab end või räägib mustadest mõtetest
– Kui peres on pinged või vanema ja lapse vahel pole enam usaldust
– Kui noor ise tunneb ärevust, masendust või üksildust
Õpetajate ja spetsialistide jaoks:
– Kui on raskusi mõne õpilase või klassiga toime tulemisel
– Kui tajud läbipõlemist, stressi või suhteprobleeme kolleegidega
– Kui soovid toetust enda või oma õpilaste vaimse heaolu osas
-Kui vajad nõu lapsevanematega suhtlemisel või keeruliste olukordade lahendamisel
Ära jää üksi. Iga murega saab midagi ette võtta.
Koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 – tööpäeviti 16.00–20.00
