Põhja-Eesti Pimedate Ühing kirjutas toreda loo Karmost: Avaldame selle muutmata kujul:
„Kuhugi kuuluda on oluline igale inimesele. Nii ka minule.“
Need sõnad ütles meie uus liige Karmo, kelle lugu täna jagame.
Karmo on 26-aastane ning liitus hiljuti Põhja-Eesti Pimedate Ühinguga. Tänu Aitan Eestit MTÜ toetusele saame pakkuda nõustamisteenust, mille kaudu on ka Karmo leidnud väärtuslikku nõu, tuge ning võimaluse olla osa kogukonnast.
Räägi natuke endast – kes sa oled ja millega sulle meeldib tegeleda?Olen Karmo, 26-aastane. Sündisin Tallinnas ema-isa esiklapsena. Kahjuks liiga vara, mille tulemusel said mu silmad kahjustada ja pidin palju arstide vahet käima. Kuigi enda mäletamist mööda kehv nägemine ei seganud mind milleski, käisin lasteaias, jooksin ringi ja mängisin nagu teised lapsed.
Minu vanemad, õde ja vend kolisid hiljuti Viljandisse. Seetõttu elan praegu Tallinnas koos oma vanavanematega, kuid suved veedan samuti pere juures Viljandis.
Oleme elanud ka Harjumaal Kosel ja Otiveskil. Põhikoolis käisin Orus, gümnaasiumis Kosel. Seejärel lõpetasin Viljandi Kutseõppekeskuse IT-erialal.
Hoian end igapäevaselt kursis arvuti- ja digimaailmaga. Minu lemmikajakirjad on „DIGI“ ja „Imeline Teadus“. Loeme neid tavaliselt koos vanaisaga – nendes on palju põnevaid teemasid kõige kohta.
Minu suur hobi on investeerimine. Jagasin hiljuti oma kogemusi sellel teemal ka Pimedate Ühingus teiste huvilistega. Mulle väga meeldib uurida ettevõtteid, aktsiaid ja majandustrende ning teha pikaajalisi plaane oma raha kasvatamiseks.
Kuidas nägemispuue Sinu igapäevaelu mõjutab?Täispime olen olnud viimased paar aastat. Varem nägin osaliselt parema silmaga ja sain oma tegemistega nii koolis kui kodus päris hästi hakkama.
Mittenägemine mõjutab tugevalt kõike minu praeguses elus – info kättesaamist, liikumist ja uute kohtadega harjumist. Erinevad abivahendid ja kaasaegne tehnoloogia aitavad mul paremini hakkama saada.
Kuidas jõudsid Põhja-Eesti Pimedate Ühinguni?Minu esimene kokkupuude selle teemaga pärineb televisioonist, kus näidati pimedate inimeste tegemisi tutvustavaid saateid. Kuna mu nägemine ei olnud sel ajal veel täiesti kadunud, ei pööranud ma nendele saadetele erilist tähelepanu.
Ühel päeval vestles mu vanaema oma töökaaslasega ja jutu käigus selgus, et kolleegi täispime sugulane kuulub ühingusse ja käib seal regulaarselt lauatennist mängimas. Sain teada, et ka pimedate seltskonnas käib aktiivne elu, kui endal on tahtmist ja pealehakkamist.
Kui jäin lõpuks täiesti pimedaks, muutus palju. See viiski mind loogilise sammuna Pimedate Ühinguni.
Millist abi, tuge või kogemusi oled PPÜ-st saanud?PPÜ erinevatel üritustel kohtun teiste omasugustega. Sageli just teiste elulistest näidetest ja nippidest on õppida midagi sellist, mille peale ise muidu ei tuleks. Samuti saan seal osaleda huviringide töös, kultuuriüritustel ja ekskursioonidel.
Teisipäeviti käin mängimas kabet, järgmisel hooajal tahaksin jõuda ka lauatennisesse. Paaril korral osalesin ka keraamikaringis ning loodan edaspidigi mõne tassi ja taldriku valmis meisterdada.
Professionaalne juhendamine ja nõustamine aitavad nägemise kaotusega paremini kohaneda. Eriti palju abi on olnud liikumisõpetusest.
Kuidas on PPÜ muutnud Sinu elu?PPÜ-sse kuulumine on muutnud mu elu aktiivsemaks ja huvitavamaks. Olen saanud siit teadmise, et ma ei ole oma probleemidega üksi.
Kuhugi kuuluda on oluline igale inimesele, nii ka minule.
Mida ütleksid teisele nägemispuudega inimesele, kes võib-olla ei julge abi küsida või kogukonnaga liituda?Kindlasti julgustan teda ja soovitan astuda kogukonnaga liitumiseks esimene samm ehk täita ja saata avaldus.
Räägiksin talle oma tegemistest ja positiivsetest kogemustest. Ja mis väga oluline – siit võid leida endale uusi sõpru, kellega koos ja kelle abiga muuta oma elu palju aktiivsemaks ja huvitavamaks.
Täname Karmot oma loo jagamise eest!
Fotol: Karmo gümnaasiumi lõpetamisel koos ema ja isaga.
