Aasta suitsiidiennetusliiniga: nähtamatu kriis Eestis ja inimesed, kes elavad tänu ühele telefonikõnele

Kurvad ja murettekitavad numbrid

Suitsiid on Eestis endiselt neljas peamine surmapõhjus 15–29-aastaste seas. Tervise Arengu Instituudi statistika järgi suri 2023. aastal suitsiidi tõttu 192 inimest ja 2024. aastal 175. Samal ajal raviti 2023. aastal üle 1900 tahtliku enesevigastamise juhtumi, neist 382 lastel ja noorukitel. Probleemi ulatus kasvab: viimase kaheksa aasta jooksul on enesevigastamise juhtumid tüdrukute ja neidude seas rohkem kui kahekordistunud.

SA Kadunud nõustamisliini esimese seitsme kuuga on jõutud juba 75 inimeseni, kes on saanud kriisi ajal otsest abi. Nende seas on nii inimesi, kes olid teinud suitsiidikatse kui ka neid, kes kogesid sügavaid suitsiidimõtteid. Samuti pöördus abi saamiseks kaheksa perekonda, kes olid kaotanud suitsiidile lähedase.

“Oleme aidanud mitmeid suitsiidikatseid ära hoida ja aidanud inimestel leida endas jõu ning soovi elu jätkata. Oleme olnud lähedastele toeks, kui nad kaotavad omale kalli inimese ja vajavad kriisisituatsioonis tuge. Keegi ei pea olema kriisisituatsioonis üksi. Paraku on riigil ressurssidest puudu ja vaimse tervise süsteem on väljaehitamisel. Me tegutseme, sest ei saa jääda sellistes olukordades kõrvaltvaatajaks,” rääkis Rang.

Riiklik ressurss on piiratud

Lugusid, kuidas suitsiidiennetusega on SA Kadunud inimesi saanud nende elu kõige keerulisem hetkel aidata, on erinevaid. “Need on alati isiklikud,” sõnas SA Kadunud tegevjuht ja Losttreasure OÜ kriisinõustaja Aare Rüütel.

“Näiteks sel aastal oleme kohtunud mitmeks nõustamiseks kahe inimesega, kes pärast  suitsiidikatset koomast välja toodi. Mõlemad on täna elus. Oleme aidanud enne külmade tulekut kodutuna tänaval elanud suitsiidsel inimesel teha esimesed sammud lähedasega taaskohtumise ja sellest edasi töötukassasse minemise suunas. Kui inimene ütleb, et ta ei taha surra, vaid tahab elada teistsugust elu, aga ei oska seda teha muud moodi, kui jätta see praegune tühjana ja lootusetuna tunduv elu maha surmast läbi minnes, siis see näitab, kui oluline meie töö on.”

Küll aga möönab Rüütel, et teenuse jätkusuutlikkus sõltub hetkel otseselt annetustest. “Meie liini avamine sai võimalikuks ainult tänu Aitan Eestit MTÜ ja nende püsiannetajate ning partnerite panusele. Esimese aasta rahastusest katab Aitan Eestit MTÜ 20 protsenti. Ilma selle toeta poleks me liini avada saanud.”

661 6776 on number, kuhu võib helistada igal ajal: liini avamine sai võimalikuks tänu annetajatele ja partneritele. 

Tänavu 1. aprillil avati ööpäevaringne suitsiidiennetuse nõustamisliin 661 6776, et pakkuda kriisis olevatele inimestele ja nende lähedastele kohest tuge hetkel, mil see võib päästa elu.

Sihtasutuse Kadunud ennetusgrupi koordinaator Getter Rangi sõnul on aasta näidanud, kui suur ja nähtamatu vajadus sellise toe järele Eestis on.

“Meie liinile helistavad inimesed, kes on jõudnud murdepunkti. Aga helistavad ka lähedased, kes soovivad suitsiidimõtete või -käitumisega pereliiget toetada. Kõige olulisem on, et kõik, kes meile või kelle lähedased meile helistanud on, täna elavad,” ütles ta.

Iga elu väärib päästmist

Aitan Eestit MTÜ roll on olnud oluline ka ettevõtete kaasamisel. Näiteks tehnoloogiaettevõte Playtech, kes on kahel järjestikusel aastal Aitan Eestit MTÜ kaudu annetanud ühiskondlikult vajalike projektide toetuseks, näeb SA Kadunud töös suurt mõju. Playtechi heategevusvaldkonna juht Egle Merbach selgitas, et otsus toetada just neid algatusi tuli põhjaliku analüüsi tulemusel.

“Tegu on valdkonnaga, mis on ühiskonnas ülioluline, kuid jääb sageli alarahastatuks,” ütles Merbach. “Meie töötajatest koosnev heategevuskomitee nägi SA Kadunud nõustamisliinis väga selget seost võrdsete võimaluste loomise ja vaimse tervise toetamisega ühiskonnas, mis on mõlemad meie heategevustöö fookuses. Aitan Eestit MTÜ on usaldusväärne partner, kes aitab ettevõtete poolt tehtud annetuse teekonda läbipaistvaks ja mõjusaks muuta.”

Merbachi sõnul aitab Aitan Eestit MTÜ väiksematel heategevusorganisatsioonidel jõuda toetajateni, kelle annetused võivad otseses mõttes päästa elusid. Just seda kinnitab ka Rüütel: iga annetaja panus aitab hoida liini avatuna, võimaldada tagasihelistamist ja tagada, et kriisihetkel on kellegi käsi ulatada.

“Kui inimene on elu ja surma piiril, ei loe miski muu kui see, et keegi vastab,” ütles Rüütel. “Annetajad ei toeta lihtsalt teenust, vaid nad toetavad elusid. Ja nad toetavad peresid, kes vajavad meid oma kõige raskemal hetkel. Iga elu, mis on võimalik päästa, väärib päästmist.”